See raamat räägib ühest tüdrukust, kelle nimi oli Sophie, ja ühest hiiglasest, kelle nimi oli SSH ehk Suur Sõbralik Hiiglane. Raamatu alguses viis SSH öösel Sophie endaga kaasa hiiglastemaale, sest too nägi teda.
Kui nad jõudsid hiiglastemaale tutvustas SSH ennast Sophile ja rääkis, mida ta tegi inimest juures keset ööd.
Hiiglastmaal elab 10 hiiglast: Lihakugistaja, Kondiragistaja, Meestemurdja, Lapselutsija, Pekirebija, Ahnevats, Piigapigistaja, Verevaat, Lihunikuhakatis ja loomulikult SSH.
Teised hiiglased sõid inimesi, aga SSH pidi sööma tatikurke. Need on väga suured, rohelised ja valgete triipudega ning halva maitsega kurgid. Jooma pidi ta sibamulkerit mis on hiiglastemaa ainuke jook ja mille mullid ei lähe üles vaid alla.
SSH ei söö inimesi vaid puhub neile öösel unenägusid tuppa.
SSHl ja Sophiel oli palju toredaid seiklusi.
Kord käisid nad unenägudemaal unenägusid püüdmas. Nad said kätte kaks unenägu. Üks oli kuldne võluvilistaja, mis on kõige parem unenägudest ja teine oli väga halb tülimuhk, mis on luupainaja.
Teine kord läksid nad Inglismaale (kus Sophie enne elas) inimesi päästma. Nad segasid kokku ühe unenäo, mille puhusid Inglismaa kuningannale.Pärast nabiti kõik halvad hiiglased kinni ja visati suurde auku.
Mulle meeldis see raamat väga, sest see oli väga vahva raamat ja selle peatükid ei olnud liiga pikad.
